Pädevused

Õpetaja üldpädevusnõuded on:
1) aine- või erialane ja didaktiline pädevus;
2) oskus kujundada turvalist õpikeskkonda ja arendada õppekava, aidata kaasa õppijate ning õpetajate üksteist toetavate töösuhete kujunemisele;
3) oskus leida õppeainetevahelisi seoseid ja realiseerida õppeainetevahelise integratsiooni võimalusi, teha koostööd teiste õpetajatega;
4) oskus juhtida õppe- ja kasvatustööd, sealhulgas heterogeenses rühmas, ning nõustada õppijaid ja nende lähedasi;
5) teadmised mitmekultuurilise õpikeskkonna probleemidest ja nende lahendamisviisidest;
6) oskus kasutada erineva ettevalmistuse, taseme ja vajadustega õppijatele sobivaid õppe- ja hindamismeetodeid;
7) suutlikkus märgata arenguhälbeid, sotsiaalseid hälbeid ja väärkohtlemist ning neile adekvaatselt reageerida;
8) oskus kujundada inimvõimete ja -toimingute kohast - ergonoomilist õpikeskkonda;
9) suhtlus- ja eneseväljendusoskus, eesti keele ja võõrkeelte oskus ning oskus kasutada kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi;
10) valmidus suunata õppijaid osalema ühisseisukohtade kujundamises ning esindama ennast, õppeasutust ja õpilaskonda;
11) valmidus meeskonnatööks ja edasiseks professionaalseks arenguks. 

Koolieelse lasteasutuse õpetaja

(1) Koolieelse lasteasutuse õpetaja on kõrghariduse esimese astme õppekava lõpetamisel võimeline:
1) kujundama lapse arenguks soodsa vaimse ja füüsilise keskkonna;
2) tegema koostööd teiste õpetajate ja lastevanemate või neid asendavate isikutega, vajadusel nõustama lapsevanemaid kasvatusküsimustes;
3) kujundama lapsel suhtlemis-, õppimis- ja tööoskusi;
4) seostama õppe- ja kasvatustegevust kodukoha, selle looduse, igapäevaelu ja ümbritseva keskkonnaga ning tagama lapsele turvalisuse ja ohutuse;
5) orienteeruma 1.–3. klassi õppekavas ja tagama lapse sujuva ülemineku lasteaiast kooli.

(2) Koolieelse lasteasutuse õpetaja on magistriõppe õppekava lõpetamisel võimeline lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõudeile:
1) õpetama erivajadustega lapsi või olema liikumis- või muusikaõpetaja;
2) nõustama lapsevanemaid kasvatusküsimustes ja kolleege erialaselt;
3) juhtima koolieelse lasteasutuse tööd ja kavandama selle arengut;
4) arendama õppe-kasvatustööd koolieelses lasteasutuses.

 [RT I 2002, 107, 640 – jõust. 1.01.2003]

 Klassiõpetaja ja põhikooli aineõpetaja

(1) Klassiõpetaja ja põhikooli aineõpetaja on võimelised:
1) kujundama õppimiseks, vaimseks, kehaliseks, sotsiaalseks, emotsionaalseks ja kõlbeliseks arenguks soodsa keskkonna, seda ka individuaalsete arenguerinevuste ja -kriiside korral;
2) teadvustama õpilast kui õppijat, tegema koostööd teiste õpetajate, vanemate või neid asendavate isikute ja piirkonna teiste asutuste ning täiskasvanutega, järgides õppeasutuse ja õpperühma õppekasvatustaotlusi;
3) kujundama õpilasel vajalikud õpioskused ja toetama tema edasist arengut ja individuaalsete õpistiilide kujunemist;
4) seostama õppe- ja kasvatustegevust kodukoha, selle looduse, igapäevaelu ja ümbritseva keskkonnaga, ohu tunnetamisega, ohuolukordades tegutsemisega ning liikluskultuuriga;
5) juhendama õpilast õppeainega tegelemisel, käsiraamatute, Interneti jt allikmaterjalide kasutamisel ning iseseisval tööl;
6) olema õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga.

(2) Klassiõpetaja on lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõuetele võimeline õpetama 1.-6. klassis põhiliselt kõiki õppeaineid oma klassis.

(3) Põhikooli aineõpetaja on võimeline lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõuetele õpetama 5.-12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ja võib õpetada ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ka 1.-6. klassini.

Gümnaasiumi aineõpetaja ja kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja

(1) Gümnaasiumi aineõpetaja ja kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja on võimelised:
1) kujundama õppimiseks, vaimseks, kehaliseks, sotsiaalseks, emotsionaalseks ja kõlbeliseks arenguks soodsa keskkonna;
2) tegema koostööd teiste õpetajate, vanemate või neid asendavate isikute ja piirkonna teiste asutuste ning täiskasvanutega, järgides õppeasutuse ja õpperühma õppekasvatustaotlusi;
3) toetama õpilaste õpioskuste arengut ja individuaalsete õpistiilide kujunemist;
4) juhendama õpilast õppeainega tegelemisel, käsiraamatute, Interneti jt allikmaterjalide kasutamisel ning iseseisval tööl;
5) olema õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga;
6) nõustama õpilast isikliku tulemusliku haridustee ja õppimise küsimustes, arvestades eluaegse õppe põhimõttega.

(2) Gümnaasiumi aineõpetaja on võimeline lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõuetele õpetama 5.-12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ja võib õpetada ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ka 1.-6. klassini.

(3) Kutseõppeasutuse üldharidusainete õpetaja on võimeline lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõuetele seostama üldhariduslikke õppeaineid õpitavate aine- või erialaste õppeainetega.

Kutseõpetaja

Kutseõpetaja on võimeline:
1) õpetama õppeainet või eriala tänapäeva nõuetest lähtuvalt;
2) seostama aine- või erialaseid õppeaineid õpitavate üldhariduslike õppeainetega;
3) toetama teooria ja praktika vaheliste seoste loomist;
4) olema õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga, tegema koostööd teiste õpetajate, vanemate või neid asendavate isikute ja piirkonna teiste asutuste ning täiskasvanutega, järgides õppeasutuse ja õpperühma õppekasvatustaotlusi;
5) nõustama õppijat isikliku tulemusliku haridustee ja õppimise küsimustes ning tööalase karjääri kujundamises, arvestades eluaegse õppe põhimõttega.

Õppejõud

Õppejõud on võimeline:
1) arendama üliõpilase õpioskusi ja väärtustama eluaegse õppe põhimõtet;
2) juhendama üliõpilast oma teadusvaldkonnas;
3) toetama teooria ja praktika vaheliste seoste loomist;
4) mõistma täiskasvanu arengu eripära seoses vanuse ja elukäiguga;
5) nõustama täiskasvanut isikliku tulemusliku haridustee ja õppimise küsimustes, arvestades eluaegse õppe põhimõttega.

Huvijuht ja huvikooli õpetaja

[RT I 2007, 53, 357 – jõust. 1.10.2007]

(1) Huvijuht ja huvikooli õpetaja on võimelised:

[RT I 2007, 53, 357 – jõust. 1.10.2007]

1) kujundama lähtuvalt õpilaste erinevatest vanuseastmetest ja huvidest nende arenguks soodsa õppekavalise ja õppekavavälise keskkonna;
2) toetama õpilase osalemist erinevates noorteprojektides ja -programmides ning rahvusvahelist suhtlust;
3) olema õpilase ja noore usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga;
4) vahendama noorele vajalikku informatsiooni vabaajategevuse ja kutsesuunitluse alal;
5) õpetama ühte või mitut huviala ja arendama õpilase andeid;
6) juhendama õpilast huvialaga tegelemisel, käsiraamatute, Interneti jt allikmaterjalide kasutamisel ning iseseisval tööl ja toetama eluaegse õppe põhimõtte väärtustamist.

(2) Huvijuht on lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõuetele võimeline kavandama, suunama ja juhendama õpilase õppekavavälist tegevust koolis ja väljaspool kooli ning juhendama õpilasesinduse tegevust.

[RT I 2007, 53, 357 – jõust. 1.10.2007]

Eripedagoog

Eripedagoog on võimeline:
1) märkama keha-, meele- ja kognitiivse arengu puudeid, isiksuse emotsionaalseid ja käitumishälbeid ning väärkohtlemist;
2) rakendama keha-, meele- ja kognitiivse arengu puuetele, õpiraskustele ja käitumishälvetele ning väärkohtlemisele kohaseid esmase reageerimise põhimõtteid ja võtteid;
3) algatama keha-, meele- ja kognitiivse arengu puudega, õpiraskuse ja käitumishälbega ning vääriti koheldud isiku rehabiliteerimist;
4) õpetama põhikooli lihtsustatud õppekava ja toimetulekuõppekava järgi ning koostama vastavaid individuaalseid õppekavu;
5) nõustama pedagooge, sotsiaaltöötajaid, vanemaid või neid asendavaid isikuid ja teisi õppijaga kokkupuutuvaid isikuid arenguliste ja hariduslike erivajaduste küsimustes;
6) olema õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga.